Ülesanne 3

7 olulist mõtet/seisukohta/tulemust söömishäirega patsiendi psühholoogiliste, käitumuslike ja isiksuslike iseärasuste kohta

• Anorexia Nervosae` t ei esine ühiskonnas üldlevinud arvamuse kohaselt ainult naistel, vaid ka meestel.
• Söömishäired esinevad rohkem nende inimeste seas, kes tegelevad mingi kindla spordialaga, kus vaja täpsust ja korrektsust, samuti esineb seda palju modellide seas.
• AN põdevad inimesed on alati väga korrektsed kõiges, mida nad teevad või ette võtavad. Neil esineb soov olla kõiges esikohal.
• Söömishäirete tekkepõhjused on seotud tugevalt vanemlike eeskujudega.Uuringute kohaselt on esinenud söömishäirega patsientide vanematel samuti söömishäireid.
• Mõnede uuringute kohaselt on BN põdevad inimesed impulsiivsemad kui AN põdevad.
• Kui inimene on ülekaaluline, põhjustab kompensatoorne toitumine liigsöömist, see vähendab muret ja hirmu kaalupärast ning seetõttu tekitab sõltuvuse söömisest.
• Liigsöömine on enamasti viis põgeneda argielu ja probleemide eest, kuid tekitab tihtipeale just vastupidise reaktsiooni. Inimene hakkab tundma uusi hirme ja muresid.

Arutleda küsimuse üle: milliste iseärasustega puutuvad õed/ämmaemandad kõige sagedamini kokku oma igapäevatöös?

Õe kokkupuude söömishäiretega oma töös on igapäevane. Õde peab lähtuma seisukohast, et iga patsient on eriline ja erinev. Söömishäireid võib esineda igas eas ja nii naissoost kui ka meessoost patsientidel. Seega on oluline saavutada hea ja tugev side oma patsiendiga, et talle võimalusel tuge pakkuda. Samuti on õele oluline luua kontakt ka patsiendi perekonnaga, kui tegemist on söömishäirega patsiendiga.
Söömishäirega patsiendile on oluline pakkuda tuge ja selgitada talle nt haiglasolekul ravirežiimi tähtsust ja olemust. Samuti tuleb jälgida söömishäirega patsiente, et nad oma ravist kinni peaksid. Söömishäirega patsient võib välja mõelda väga erinevaid lahendusi toidupeitmiseks, või toiduväljutamiseks, samuti kehalisteks tegevusteks, seega on oluline jälgida neid väga tähelepanelikult igal sammul.
Õe tähtsaks ülesandeks on oma patsientide seas ära tunda söömishäiret. Kui patsient tuleb vastuvõtule, siis tuleb teha põhjalik anamnees, selleks, et patsienti aidata ja ära hoida söömishäire süvenemine kui see juba algstaadiumis on.

Ämmaemanda puhul on oluline jälgida raseda naise söömisharjumusi ja jälgida nende toitumist. Patsiendile, kellel on kalduvus söömishäirele võiks pidada toitumispäevikut, et ämmaemandal oleks hea ülevaade toitumisest, et see oleks tervislik nii emale kui ka sündivale lapsele. See on oluline, kuna seoses rasedusega võivad naised karta kaalutõusu ja seeläbi ei hoia kinni toitumisreeglitest, mis raseduse ajal väga olulised on.

Ülesanne 2

Milliseid kognitiivseid moonutusi esineb söömishäirega patsiendil? (nimeta vähemalt 5)

•  Selektiivne abstraktsioon ehk järelduste tegemine eraldisseisvate üksikasjade põhjal.

N: Ma sõin eile restoranis ära kõik, mis ette toodi, kuigi olin endale lubanud midagi muud.

•   Liigne üldistamine ehk reeglite loomine ühe sündmuse põhjal ja selle rakendamine teistes, teistsugustes olukordades.

N: Kui ma sõin süsivesikuid, olin ma paks. Seega ma pean neid vältima, et mitte rasvuda.

•     Liialdamine ehk ebameeldivate olukordade ületähtsustamine.

N: Viis kilo juurde võtta tähendab pöördumatut hukku.

•  Dihhotoomne ehk kõik-või-mitte-midagi mõtlemine. Sündmused ainult mustad või valged. 

N: Kui ma endale ranget korda sisse ei sea, siis ma kaotan kontrolli ja kõik muutub halvaks. Kontroll puudub siis täielikult. 

•   Personaliseerimine ja endale viitamine ehk endaga seotud sündmustele ülemäärase tähtsuse omistamine.

N: Mul on piinlik kui teised näevad, et ma söön.

Kirjelda AN ja BN kognitiivseid mudeleid.

•      Negatiivne enesehinnang: inimene näeb enda tegemistes ainult negatiivset ja halba ega oska hinnata positiivsust. N: Kui ma olen paks, siis ma ei meeldi kellelegi, seega ma pean ennast näljutama, et kõhn olla. 

• Liigne muretsemine kehakaalu ja figuuri pärast, mis tähendab, et inimese igapäevaseks läbivaks mõtteks on kaaluprobleem. Pidev kaalumine, mis esineb kasvõi mitu korda päevas.Inimene tunneb ennast paksuna, kuigi tegelikult ei pruugi see nii olla aga kuna ta ennast nii tunneb, siis hakkab ennast sellest tulenevalt näljutama.

• Intensiivne ja jäik dieet, selle puhul teeb inimene pidevalt dieete ja proovib erinevaid dieete. Seab endale erinevaid ülesandeid, et kindlasti nendest kinni pidada. Kui dieet ei õnnestu, siis langeb inimene veel suuremasse depressiooni, millest võivad avalduda uued ja suuremad söömishood või näljutamishood.

•   Söömishood esinevad buliimikutel. Neil kaob söömise üle kontroll ning valitakse söögiks kõike, mis kätte juhtub ning väga suurtes kogustes.

•  Negatiivne emotsioon tekib kasvõi ühe kilo kehakaalu suurenemisel ning seeläbi tekib patsiendil ühe suurem stress, millest tulenevalt tekivad jällegi söömishood. 

•  Tahtlikult oksendamist ja lahtisteid kasutatakse kaalulangetuseks, et kiirendada kaalu langemist. Kasutatakse tavaliselt kohe pärast söömist, et kaalu kontrolli alla hoida.

Millist olulist informatsiooni tuleb anda söömishäirega patsiendile teraapia käigus?

Kõigepealt tuleb patsiendile selgitada ravi eesmärke ja põhilisi meetodeid. Samuti selgitada, mida võivad erinevad dieedid teha patsiendi organismile, võivad tekkida pöördumatud seisundid, nt. päevad jäävad ära, võimetus hilisemalt lapsi saada ja perekonda luua. Erinevate elektrolüütide puudujääk ja seega eluohtlikud seisundid kaalu järsult ja väga palju langetamisel. Paluda patsiendil pidada toitumispäevikut, kuna see annab hea ülevaate patsiendile ja ka terapeudile söömisharjumusest. Kindlasti tuleb patsiendile anda ka positiivset tagasisidet, kuna see motiveerib patsienti. Oluline oleks teraapiasse kaasata ka perekonda. 

 

AN ja BN võrdlus