Ülesanne 3

7 olulist mõtet/seisukohta/tulemust söömishäirega patsiendi psühholoogiliste, käitumuslike ja isiksuslike iseärasuste kohta

• Anorexia Nervosae` t ei esine ühiskonnas üldlevinud arvamuse kohaselt ainult naistel, vaid ka meestel.
• Söömishäired esinevad rohkem nende inimeste seas, kes tegelevad mingi kindla spordialaga, kus vaja täpsust ja korrektsust, samuti esineb seda palju modellide seas.
• AN põdevad inimesed on alati väga korrektsed kõiges, mida nad teevad või ette võtavad. Neil esineb soov olla kõiges esikohal.
• Söömishäirete tekkepõhjused on seotud tugevalt vanemlike eeskujudega.Uuringute kohaselt on esinenud söömishäirega patsientide vanematel samuti söömishäireid.
• Mõnede uuringute kohaselt on BN põdevad inimesed impulsiivsemad kui AN põdevad.
• Kui inimene on ülekaaluline, põhjustab kompensatoorne toitumine liigsöömist, see vähendab muret ja hirmu kaalupärast ning seetõttu tekitab sõltuvuse söömisest.
• Liigsöömine on enamasti viis põgeneda argielu ja probleemide eest, kuid tekitab tihtipeale just vastupidise reaktsiooni. Inimene hakkab tundma uusi hirme ja muresid.

Arutleda küsimuse üle: milliste iseärasustega puutuvad õed/ämmaemandad kõige sagedamini kokku oma igapäevatöös?

Õe kokkupuude söömishäiretega oma töös on igapäevane. Õde peab lähtuma seisukohast, et iga patsient on eriline ja erinev. Söömishäireid võib esineda igas eas ja nii naissoost kui ka meessoost patsientidel. Seega on oluline saavutada hea ja tugev side oma patsiendiga, et talle võimalusel tuge pakkuda. Samuti on õele oluline luua kontakt ka patsiendi perekonnaga, kui tegemist on söömishäirega patsiendiga.
Söömishäirega patsiendile on oluline pakkuda tuge ja selgitada talle nt haiglasolekul ravirežiimi tähtsust ja olemust. Samuti tuleb jälgida söömishäirega patsiente, et nad oma ravist kinni peaksid. Söömishäirega patsient võib välja mõelda väga erinevaid lahendusi toidupeitmiseks, või toiduväljutamiseks, samuti kehalisteks tegevusteks, seega on oluline jälgida neid väga tähelepanelikult igal sammul.
Õe tähtsaks ülesandeks on oma patsientide seas ära tunda söömishäiret. Kui patsient tuleb vastuvõtule, siis tuleb teha põhjalik anamnees, selleks, et patsienti aidata ja ära hoida söömishäire süvenemine kui see juba algstaadiumis on.

Ämmaemanda puhul on oluline jälgida raseda naise söömisharjumusi ja jälgida nende toitumist. Patsiendile, kellel on kalduvus söömishäirele võiks pidada toitumispäevikut, et ämmaemandal oleks hea ülevaade toitumisest, et see oleks tervislik nii emale kui ka sündivale lapsele. See on oluline, kuna seoses rasedusega võivad naised karta kaalutõusu ja seeläbi ei hoia kinni toitumisreeglitest, mis raseduse ajal väga olulised on.